Hapud viinamarjad või ongi see kõik üks puänt ehk Red Rain

Tootja: Tanker
Stiil: Sour Ale
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Tänaseks päevaks on vast iga endast lugupidav pruulikoda vähemalt ühe niiöelda "hapuõllega" hakkama saanud. Sest turg ju nõuab!? Minu intensiivsem hapuõlledega sinastumine algas umbes 3-4 aastat tagasi. Sel hetkel oli neid inimesi, kes oskasid sedasorti õllesid hinnata, ikka väga vähe. Rõõm on tõdeda, et tänaseks päevaks on neid hulle siiski siginenud mõneti rohkem, mis omakorda tähendab, et kohalikel pruulikodadel on seesuguseid õllesid huvi toota, ja teisalt on ka rohkem inimesi, kellega on võimalik oma emotsioone ja kogemusi jagada antud vallas.

Tanker on kodumaistest pruulikodadest olnud kahtlemata üks aktiivsemaid ja innovaatilisemaid, kes on julgenud selles hapus religioonis ristiretke ette võtta ning seesuguseid eksperimente sooritada ja eksistentsiaalseid küsimusi inimestele ette visata. Alguse sai see Borgiga kahasse pruulitud Purple Nurple'i ja Tartu esisiidrikoja Peninukiga kokku segatud õlle ja siidri ristandi Vigurvändaga. Siis tuli see fooliummütsikeste seeria. Selle sõja avalahinguna valmis minu arust üks esimesi komplekssemaid (erinevate kultuuride kulturism) hapuõllesid Eestis, milleks oli vana hea Ketser, ja mis on siiani nende põhitooteliinis jõudu ammutamas. Tol hetkel oli see üks selliseid õllesid, mis oli lihtsalt vaimustav, sest keegi polnud midagi nii komplekset ja haput siinmail üritanud teha. Ja tegelikult siiani on selles õlles nii palju armastusväärset.

Kiirelt olevikku tagasi liikudes, siis selleaastasel TCBW festivalil presenteeris Tanker koos naaberföderatsioonist pärineva Bakuninga oma uut koostööõlut Black Currantine (nimi reedab kõik, mis on vajalik), mis tõttöelda oli rusikalöök kahe silma ja keskse mõistuse vahele. Võimas. Aplaus. Braavo. Kontsentreeritud hullumeelsus. Intensiivne mustsõstra ja mustika funk! Sellega on kõik öeldud. Eesti esimene sour ale, mis võiks vabalt olla pärit läänerannikult. Õlu, mis paraku kunagi ametlikult müüki ei jõua (pudeli kujul). Täiesti sõltumatu (rohkemal või vähemal määral) projektina leidis oma tee siia maailma järjekordne fooliummütsikese seeria õlu, mis oh imet, on niisamuti pruulitud mustsõstardega. Neli kuud ja kolm pisarat. Sündis Red Rain. Ilmselt see õlu pikka aega lettidel ei malda seista, sest vaata seda pudelit. Tanker ja AW Stuff lõid käed ning neist viimane kujundas spetsiaalselt selle armastusevedeliku jaoks etiketi - aga mis on armastus? Armastus on pudelis. Vaatame pudelisse.

Kui pisarad oleksid mustsõstrad ja nutma ei peaks põhjusel, et on kurb olla, vaid ainult sellepärast, et on talumatult hea ja õilis olla, siis see oleks nende pisarate värv koos õilmitseva mannavahu karva ladvaga. Tume punakaspruun talumatu õnn.

Lõhn on tugevalt marjane. Mustsõstrad, arooniad, põldmarjad, jõhvikad ja sinikad. Hoia blenderit ja vitamiine. Kõik see on püreestatud ja kuhugi unustatud. Kergelt käärima läinud. Veinine elajas - šahh ja matt sulle viinamarjad! Suvel ju võiks siiski hoolikam olla, sest mõnda aega koristamata jäänud hobuseboks koos oma hõrkude sõnnikuaroomidega mõjub kerge südamega eksistentsialistile liigagi põlvinõrgistavalt. Sõnnik kappab tuhatnelja ja põlved kahtenelja. Kaasa oigab ka piimhappebakteri valus selg ja vaev - vanainimese värk. Suvine pidu.

Maitses tõuseb esile esmalt üsna hapu ja kirbe mustsõstrane/mustikane maitsekombinatsioon, mis taganeb sädelevaks happeliseks mänguks keelel ja kurgus. Kerge marjasus jääb suhu veel üpriski pikaks ajaks. Tugevad veinised noodid. Jõhvikamorss rosinatega. Happelisus on jõhker, olles võib-olla natukene liiga pealetükkiv ja kohutades päris ideaalse tasakaalukeskme tahtmatult kaldu. Äädikane. Vürtsine. Sulfitid. Vanilje. Vägagi intensiivne ja mitmekülgne maitsepalett.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus