Inimvooruste katalüsaator ehk Hannibal

Tootja: Anderson’s Craft Beer
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 9.5%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Head kohvi võin ma juua pea lõpmatuseni ja vahet ei ole millal - hommikul, päeval, kellaviietee asemel, uneooteks või uneajal. Ja balansseerides seda veel kerge magusama ja šokolaadisema poolega, läheb meeleolu veel härdamaks ning vastuvõtlikumaks. Sellepärast olen ma suhteliselt sucker igasuguste kohviõllede osas. Muidugi, mida tumedam ja röstisem, seda parem. Põhjala oma kohviporteriga on täitsa mõnusmees, aga hing ihkaks ikka midagi rammusamat ning nägusamat. Selles osas aitab välja Andersoni "kohvisööjast" Hannibal. Olen selle õlle arengut nüüd kõvasti üle poole aasta jälginud ja no läheb paremaks. Loodetavasti jõuab samuti varsti müüki selle õlle burboonivaadis seisnud versioon.

Vahupea moodustub välja valades kaunkesti kiiresti ning seisab seal kahanedes peaaegu lõpuni. Veniv ja kleepuv kooslus reedab mõrtsuka tõsise ja alastamatu missiooni. Karboniseeritus on pigem keskmine.

Kas küllus on patt? Kas jumalad olid külluses, kui nad selle maailma lõid? Kas me oleme patust sündinud. Kohv pole küll patt - juttu ja mõtteid jätkub kauemaks, alati -, aga esmaaroomis laiub patune värskelt röstitud ja jahvatatud kohv koos kakaoküllase šokolaadiga. Vahustatud piim nühib salakavalalt nurrvuntsi läikima ja kleepuma. Alustassi äärel kangutavad boheemlastango äkilistes kurvides, puhisedes ja higistades, rukkiküpsised kuivatatud datlite ja mustikatega. Lagritsatükid - loomulikult! Rukkis kummitab lõhnas ütlemata hästi läbi meelte, ent mitte liialt, ja annab sellele magusale ja mõrkjale koosulisele säärase hapukama nõksu juurde.

Teekond maitse juurde on üsna defineeritud ja nähtava lõpp-punktiga. Imalmagus piimašokolaadine ja karamelline ideaalmaailm leiab küllaltki kiiresti oma lõpu, kui sisse sõidab üpriski otsekohene liivadüünide taguse maa röstine marjakohv. Kohv. Palju kohvi. Lagrits. Veel lagritsat. Kerge umbrohune mõrkjus. Kleepuv. Vuntsine. Uh, kas ma juba mainisin, et mõrudavõitu? Igatahes selline kohv ja rämelinnaseröstine sensatsioon saadab seda elu kuni kodust lahkub viimnegi hing, sest kohv sai otsa. Ja röst sai otsa. Kangusest hoolimata väga lihtsasti joodav ning alkohol pigem hästi peidus. Madalamal temperatuuril lausa nii hästi peidus, et pettekujutelm võib sulle kõrva sosistada, et tegemist on lahja porteriga (hei, kes lasi Phili välja?). Mõrtsukas samas sind ei hellita ning sõidab täie vilega vastu sinu kõrisõlme kui mõistust. Liiga lihtne. Alguse lõpp.

Mis sellest pudelist, ole mees, võta juba pint :)

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus