Pikantne tantsunumber sõjatandril ehk Some Men Just Want To Watch the World Burn

Tootja: Beerbliotek
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 11.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Mõni õlu on poliitilisem kui teine. Korrektsus ei ole oluline ega prioriteediks. Erandiks pole seegi õlu, mis oma minimalistlikus agoonias serveerib üsna otsekohese ja ajakohase sõnumi.

We’re a bunch of socialist lefties in Sweden, so the 20th of January 2017 feels like a pretty dark day for mankind. Instead of crying into our pints let's raise a glass to the majority of Americans who voted for tolerance, acceptance and love, and a middle finger to hatred and fear.

Ja loomulikult meeldib Beerbliotekile oma tootenimedega ka lihtsalt loominguline olla. Loomingulisuse dekadentsis astume vastu selle õlle truudusele ja pühendumusele, vandudes igavest truudust.

Rahutuse keskmes tõuseb keskmise sõrme jämedune tume vahumütsikene, mis pole õnneks väga oranž. Pea tuigub lootuses kui ootuses üsna pikaldaselt, ent viimaks siiski suigub unne ja vaikib. Karboniseeritus on säherdune keskmine.

Igal mihklil on oma oinapäev (või oli see siis teistpidi - vahet ei ole) ehk nina koos peatäie lollide mõtetega jääb suure ja raske, kergelt suitsuse ja tšillise giljotiini alla. Selline mõnusalt värske ja äsja suitsetatud chipotle kaunad. Suitsupeekon. Samas vähesel määra kumaks läbi samuti nagu kerget turbasuitsusust, kuid see jääb pigem tahaplaanile. Säh sulle suitsu ja tuld. Balansseeriva dimensioonina kumab lõppahnuses kakaošokolaadine ja lagritsane aroom läbi, mis surub ja surub. Aitäh! Tunne on nagu kodus.

Sa nõder tšillioinas. Mihkel küll sinu poeg ei ole, vaid ikka naabrimehe oma. Umbes nagu istuksid rahulikul pühapäeval vaenlase hoovi kihutaval taktikalist tuumalõhkepead kandval kaugmaaraketil ja naudiksid idüllilise panoraamvaate saatel tassikest kohvi koos lambiõliga, ise uhkelt seejärel kõõksudes ja krooksudes ning läites oma hõllanduse leegi. Ei, ärge saage valesti aru, tšilli on tegelikult väga pehme ja mõnus. Isegi liiga mõnus - mälestus on pikk ja veenev. Sulades ja sulades läbi meelte. Lõppmaitse on piimašokolaadiselt magus, aplodeerides viisakas pintsakus röstipätile, ja visates vimkana sisse sellist kerget vanillisus kui marjasust. Oli seda taktikalist rünnakut nüüd naabri aiale vaja, sest nüüdsest on seal neetult raske suve lõpus raksus käia ning oma sahvrit täita. Maitsemeeled on oimetud ja raporteerivad side lõpu.

Kõrvale tsutike kama-mascarpone kreemi koos vaarika toormoosiga.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus