Lühikene jutt ei pruugi olla asjalik jutt ehk Imperial Extra Double Stout

Tootja: Pühaste / AF Brewery
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 10.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Pikk jutt lühidalt ehk Peterburist tulid siis ühel sügiseselt sombusel päeval külla AF Brewery pruulikoja mehed ja meisterdasid kahasse siin Tartus ühe eriti tummise õlle.

Ja veel lühemalt, milles seisneb antud majesteetliku õlle motiiv/taustalugu:

1913. aastal alustati Tartus kangete stout-tüüpi õllede pruulimist. Taastasime küllusliku maitse algupärase retsepti järgi. Seda tüüpi õlu jõudis tollal Vene keisri õukonna lauale ning oli kõrgelt hinnatud. Jõuline ja rikas, samas võluvalt balansseeritud Imperial Extra Double Stout on pruulitud klassikaliste linnase- ning humalasortidega, täpselt nii nagu seda tehti sajand tagasi.

Parimad kuninglikud ehted on mängud pandud ning ise ööpimedust narritava õlleeliksiiri laadse vedeliku peale püstitub kangelaslikult tõsine ja pruuni vahupahmakaga narratiiv, mis võib ühte kui teist rääkida saabuva kolmanda kuningriigi saatusest. Ei mingisugust rahu.

Esmases aroomis karjub seesugune toorelt jahutolmune möldri higine mütsilodu kui pruulijärgne aurav rabamass, mis mõtiskleb eksistentsiaalses kriisis poliitilise kriisi üle. Õhuga samastudes ja kokku puutudes siiski asjalood paranevad. Kõvasti paranevad. Tassikene kanget kohvi ja näpuotsatäis vaniljet. Must pipar. Umami. Põlenud puumaja Karlovas, kus elas kolmanda põlvkonna hipster ja tema lapselapsed. Kergelt ka nagu kuivanud kuuseokkaid ja vaiku - ei tea kust need siia said. Tume šokolaad pähklite ja kuivatatud marjadega (pohlad ja mustikad). Dinosaurused armastaksid seda.

Konsitents on umbes nagu neil superliimidel, mis kahe pinna vahele sattudes need igaveseks kokku laulatab. Huuled kleepuvad mõnusalt. Palju (jääk)suhkruid. Tegelikult maitses on seda magusust üsna vähe tunda. Pigem selline hästi kange ja kirbe espresso, kuhu on lusikatäiekene rafineerimata suhkrut lisatud. Justament! Karamellikomm. Kommentaarid selle kohta, et tegemist on jube magusa õllega, tunduvad mõneti veidrad. Ja see röst. See röst on lausa maniakaalne. Tõmbab põsed oma põletavas kuivuses sissepoole ja võtab keele tango rütmis väänlema. Hunnitult arooniaid ja põldmarju. Kohvitassikene ja väike šokolaadiküpsis? Kolm päeva laual avatult seisnud pähklikreem ja tõrvapotti kukkunud must kass. Mustemalt mustem. Röstiselt röstisem. Lõppakordi lööb joviaalses tujus üks kergelt soolane ja tõre lagritsalutsukas, mis väntsutab maitsemeeled parasjagu oimetuks. Ja see soojus. Kergelt võib-olla küll alkoholine, kuid teekonnal väga hea kaaslane.

Kolm surmapattu ja neli vandenõuteooriat assimilatsiooniks.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus