Kümme surmapattu ehk Ten FIDY

Tootja: Oskar Blues Brewery
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 10.5%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Üllataval kombel ei ole Ten FIDY isegi nende viiekümne kõige parema imperial stoudi hulgas, ent hoolimata sellest on antud õlle reputatsioon selline - ja nagu selgub, siis õigustatult -, et iga tõsisem õllesõber selle järgi peaks proovima. Kindlasti mitte nõrganärvilistele, sest sellel õllel on nägu kui iseloomu. Kaua otsitud, õigustatult otsitud, kuid see kõik oli seda väärt.

See vaht on sametiselt kuninglik ning lõigata võib seda lausa noaga, enne kääridega pügades selle nurgelisema olemuse ja põikpäisuse. Sarmikas ja ihaldusväärne nagu lõunamaine senjoriita. Sulge suu ja ära enam ilasta. Tihke ja veniv vedelik, mis ei taha kohe üldse klaasiseinte küljest lahti lasta ning meenutab enese viskoossuselt pigem liköörilaadset metsikut lojust. Julgus proovida viib võidule. Proovime.

Madulohe nimel. Raskelt röstine ja kohvine. Korstnapühkija nägu on tahmane ning murelik ja ainult valged silmamunad välguvad. Äkki kutsud tahmase mehe tuppa ja pakud talle tassikese kohvi? Ja kõrvale ehk paar vaarikatega šokolaadibeseed? Härra on tänulik, kergitab kaabut ja kummardab, seejärel lahkub ümbritsevasse pimedusse. Midagi uudset ja värskendavat. Terav ja kirbe. Värskelt jahvatatud tumekaose kohvioad. Midagi vana ja rasket. Kõdita mu varbaid ja mõistust!

Šokolaadijänes ja kohvihunt. Üks ajab teist taga ja teine jookseb, esimene ei anna alla. Jookseb ja lõõtsutab. Värske kevadise asfaldina sõidab üle keele rõske röstikiht, mis pinnatakse krõbedaks röstitud pähklipuruga, aluskihina toetab võidukas kakaošokolaad. Krudise, krudise röstikene. Nii röstine, et tunne on lausa tšilline. Kriibib. Kerge alkoholine kibelus. Soojus.

Armastuskiri õllele.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus