Püstolikandja janu ja tõllaratta valu ehk Wild West

Tootja: Brouwerij Alvinne / Stillwater Artisanal Ales
Stiil: Sour Ale
Kangus: 6.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Nii nagu hea kaasaegne protonihilistlik doom metal sünnib 'meerikamaal Marylandis, kasvavad seal pärmi peal ka ütlemata veidrad õlled. Seesamune Stillwater Artisanal elik Brian Strumke vist väga palju tutvustamist ei vaja, sest tegemist on ometigi ju ühe maailma kõrgemalt hinnatud mustlaspruulijaga, kes on teinud palju ja paljudega. Varsti on kevad ja TCBW ning säherdune pruulikoda tuuakse otse koju kätte. Kõnesoleva õlle meisterdamiseks mindi külla Belgiamaal resideeruva Morpheuse kultuuri patrooni Alvinne juurde, et panna hakkama üks eriti isemood ja hapu õlu.

Alustuseks ütlen kohe ära, tegemist on supermõnusa baashapuga, millega kannatab päris põnevaid eksperimente korraldada. Baashapu selle õlle kohta teistpidi on muidugi solvang öelda, sest see ooosaatanlik on kaheksa kuud malbelt küpsenud punahõlmalise bordoolase poolt päranduseks jäetud vaadis.

Sillerdavalt läbipaistev kuldne vedelik, mille peale moodustub väga õhukene ja et peaaegu olematu vahukirme - millegipärast eeldasin, et vahujumal on seda isendit õnnistanud rikkaliku ja toretseva pealisega. Karboniseeritus on samuti pigem keskmine ning sade puudub peaaegu üldse.

Lõhnas on tugevaks elemendiks toored õunad ja ülemeelikult küpsed viinamarjad. Laktopissine ja higine märg nahk. Teravapoolne hapu äädikane laks. Tammine parkinud kuivus. Kerge vanilline murakas. Võta mu sõnnikust kinni. Mäletad veel seda puidust välikäimlat. Palav suvepäev ja kogu see ollus seal käärimas - täpipealt. Masohhistlik fekaaliunenägu.

Nüüd sa küll mind üllatad - happelisus paneb hambaid krigistama. Pikalt ja rahulikult. Keha on tubli keskmine. Veniv tanninine nurrumine otse minu põhjatus ja hüljatud kurgus. Väga veinine. Kerge pähkline ja karamelline seik. Aprikoosid! Keel särtsub. Meel mätsib.

Banaanikreem ja värskelt marineeritud kõrvits.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus