Rukkikuninga vasallriigis ei pea keegi kunagi tundma puudust ehk RyeKing

Tootja: Amager / Goose Island
Stiil: Foreign Stout
Kangus: 7.7%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Amageri ja trummipõrin - Goose Islandi -, kahasse pruulitud humalane kui röstise pimeduse eliksiir kompab selliseid veidraid must-ipa-slash-stout piire, kus on keeruline aru saada, mis stiili õllega täpsemalt tegemist on. Nad ise küll väidavad, et tegemist on foreign stoutiga (lausa TOP 50), ent võta sa nüüd täpselt näpust. See humal, raisk. Ja see röst, nüüd halasta. Kokkuvõtvalt väga vahet ei ole, sest tulemus on lausa võrratu, kahe keskmise pikalt uriseva ärriga. Võrratuse võrratus.

Siidjas-kleepuv ja klaasi seintele nõjatuv tumepruun ebakorrapärane vahusudu annab märku, et nüüd kõige kleenukesema ja skorbuudiahtama humalajoogiga siin tegemist ei ole. Rammus ja siirupine. Venib nagu Riigikogu ööistung. Lõhnas on tugevalt dominantne rosinaleivane ja melassijoogast piinatud ja lepahalgudel röstitud libe pruulmeister van damme. Piimane ja röstine lödinina. Kõrbenud kohvioa röst ja õnnelik marjasus. Kuivatatud datlid ja tšilli-kakaošokolaad. Ploomid. Suitsuving ja sada surmahäda - kes pani ahju siibri liiga vara kinni?

Vahtrasiirupi ja põrgutules kõrbenud kohvi nimel. Hommikukohv ja kaerahelbepuder. Pikk ja tugev röstine lõpp. Hapukasmagus. Rukkileivane. Röst jääb väga õelalt ja tugevalt kurku nurruma. Van damme lööb haluga ja maa põleb. Nii põletatud on see maa, et midagi ei kasva ega ei plaani niipea tärgata. Kleepuvad huuled. Melassid, meie kassid. Põhjakõrbenud arooniamoos. Nurr.

Siia kõrvale üks rammusam pardikoib ja juustukook vaarikatega ning ega see hing rohkem ei tahagi.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus