Liivarannal istun, seljas puhvaika ja peas läkiläki, rüüpan Mehukattit ehk Calabaza Blanca

Tootja: Jolly Pumpkin Artisan Ales
Stiil: Witbier
Kangus: 4.8%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Esmane reaktsioon sellele, et Jolly Pumpkin on pruulinud maailmaklassist witbieri kulmineerus pigem sellise totra ja kentsaka jee-raight muhelusega, sest iga kui viimne nende hõlma või kaasuse alt tulnud õlle murrab oma stiili piire üsnagi järsult ja julgelt. Hapult totakad. Ja erand polnud ka viimati proovitud Bière de Mars, mis oli totramatest totraim ja naljakatest naljakaim. Tootja enda kirjeldus ei luba sellegi õlle puhul midagi väga keerulist. Klassikaline belgiapärane nisuõlu, kuhu on pruulimise käigust lisatud vürtse, kaasaarvatud apelsinikoort ja koriandrit. Lihtne! Kõik on ju varasemalt midagi sarnast kindlasti mekkinud?

Kummalisel kombel pean nentima, et stiilipuhtust on siiski säilinud omajagu. Vaadake kasvõi seda toretsevat vahunokatsit ja propellerit kuklas. Kergelt kuldne erkkollane ja hägune vedelik, millest sina läbi ei näe, aga mis näeb sinust läbi ning paneb sind enese alastuses häbenema.

Lõhn võtab alustuseks küll kõht kõveras ogaralt naerma, sest härrad, mis nalja te siin nüüd teinud olete. Magusapoolsem apelsini karamellilutsukas koos aprikoosi- ning banaanitükkidega vahustatud koores, ja otsaette naelutatud tammepakk. Tugevalt tsitruselised ja kaneelised noodid. Valge viinamarja koor. Kui lõhnameeled šokist üle saavad, siis laotab laiali ennast palju malbem ja klassikalisem nüanssidepundar, mis ei tähenda, et eelnev kiht emotsioone kuhugi vaka alla tagasi poeks. Esile tuleb rohkem selline nisune hapukus, kuhu viskab juurde magusamapoolseid koriandri, leiva ja papaia noote.

Maitses tuleb rohkem esile "klassikaline" laktohapusus, mis lõhnas jäi muu hukatusekoorma varju. Värske apelsinimahl, kus viljakeha tükid mõnusalt hamba all krudisevad ja siis põhjatusse auku kaovad. Kohupiim aprikoositükkidega. Kaneeli pole maitses väga tunda, kuid tanninid mängivad väga põnevalt ning laovad kihte, palju. Teistpidi on maitses tunduvalt rohkem võimalik tajuda marjasust. Kergelt sumisevad murakad ja poolküpsed karusmarjad, mis on nii keelatud ja panevad kõhu valutama, kuid samas on nii head. Lõpus on pikk ja mõnus nisune astumine. Astub ja astub.

Aroomi kui maitsenüansse on tohutult. Hoolimata sellest on tegemist väga kergesti joodava õllega, mis pakub nii mõnu kui ideaalselt kustutab janu. Ei suuda ära oodata suve algust, kui saan haarata kalaõnge ja püüda esimesed ahvenad, et need mannaga panni peale särisema panna.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus