Kui kaks inglitiibadega lontkõrva kokku saavad, siis on neil alati millestki rääkida ehk Suur Paks Mastif 2014 ja 2015

Tootja: Lehe Pruulikoda
Stiil: Barley Wine
Kangus: 9.6%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Pean tõdema, et alguses läks mul natukene aega, et aru saada, kas tegemist kahe samal aastal pruulitud õllega ja nad on mõlemad ühepalju kaua aega seisnud, või tegemist on siiski kahel erineval aastal pruulitud õllega. Õnneks siiski viimast. Ja mõlema pudeli maitse- kui lõhnanüansid reetsid ka selle.

Lehe Pruulikoda ise kirjeldab oma (kuninglikku) esi-odraveini kui suurt ja väärikat mastifit, kes enne pikalt mõtiskleb ja siis alles tegutseb. Eks võin seda endagi kogemustest öelda, et odraveinid on olevused, mis vajavad palju aega. Vahest isegi liiga palju aega. Ja kellel seda kannatust on. Võib-olla rebisin ma pudelid liiga vara avali selle maailma suule. Aga samas pole kunagi kindel, kunas on liiga vara või hilja. Kahetsustel on koht ainult teispoolsuses. Eeldusel, et teispoolsus eksisteerib. Eeldusel, et kahetsused eksisteerivad.

Välimuse osas on mõlemad üsna ühte nägu. Kergelt punaka vaskse tooniga. Välja valades jääb vedeliku pinnale isegi täiesti arvestatav vahumütsikene, mis küll kahaneb mõne aja möödudes. Karboniseeritusega on lood mõlema isendi puhul korras.

2015

Lõhn on raskelt karamelline ja kanarbikumesine. Kerge vürtsisus ja põletatud karamell. Ninas ka kerge alkoholine leitsak, aga pigem tagasihoidlik. Iirised ja pähklid. Troopilised puuviljad nagu mango ja papaia.

Maitses on tunda kerget maisust - puravikud ja hallitanud lepakoor. Raudrohi ja kastanid. Lõppakordides on tohutult palju vürtse ja domineerivaks osaks kirbe kui torkiv karamellisus. Tugevalt linnaseline lopsakas keha, mis kattub marjase ülemvõimuga. Võililled. Unistused.

2014

Lõhnas viskaks nagu sellist turbast suitsulinnast ja marjast (sõstrad ja jõhvikad) hapukust. Omal kohal ka pähklid ja puuviljamarmelaadi tükkidega tume šokolaad.

Esiti on maitse kuidagi väga vesine ja lahja. Linnaseid on maitseski tunduvalt tagasihoidlikumalt tunda ja domineerib aniisine marjasus koos iirisekommiga. Aga siis. Suitsune vürtsisus. Järelmekis tuleb kuidagi väga veider alkomõrudus välja. Võib-olla siiski pigem seesugune ürdine mõrudus, kust kumab läbi ka kergelt pehkinud kastani mõrkjus. Vasene järelmaitse. Röst on lahe! Kohvine. Piim. Mesised huuled. Taruvaik.

Kokkuvõtteks

Joomise mõttes oli 2015 aasta versioon kindlasti lihtsamini hoomatav ning lausa libises ise, hoolimata oma kangusest. Teisalt, nagu arvata oligi, siis 2014 oli juba mõnevõrra keerukama natuuriga ning seda tuli juba palju rahulikumalt ja mõtestatumalt enesega tuttavaks teha. Arvestades, et esmalt jättis esimene Mastifi pruul peale selle esmast küpsemisperioodi välja tulles pigem külmaks, siis on see selle paari aastaga kõvasti natuuri juurde saanud. Mõlemat aastakäiku tasub kindlasti veel hoiustada ning mõned kuu pärast uuesti proovida, kui tuleb välja nende kahe muhediku kolmas ja kõige noorem vend.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus