Vägilaste mälumängud ehk Porridge Bullet

Tootja: Põhjala
Stiil: American Strong Ale
Kangus: 11.9%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Minu jaoks on olnud kõik viimase poolaasta Põhjala katsetused vaadihoidiste vallas lausa geniaalsed. Arvestades, mis möödalaskmisi paari viimase aasta jooksul kõigi üper-super-limiteeritud hoidistega tehtud on, siis on sellest kõigest õpitud ja mõneti on kannatust kogutud - enamikel kordadel on lihtsalt kiirustatud ning algne agoonia asendub alles mõne kuu möödudes tantsiskleva mõminaga. Vaadis ajatatud õllede kategoorias on Põhjala vaieldamatult Eesti number üks. Jääb ainult loota, et neid pärleid tuleb veel ja veel.

Cellar Series raames on sel aastal varasemalt välja tulnud ÖÖ XO, Taara Avita! ja loomulikult unustamatu Odravein Bourbon BA. Ja siis veel Pime ÖÖ PX, mille ma üritan paari lähinädala jooksul ette võtta.

Porridge Bulleti enda kirjeldus räägib sellest, et tegemist on mitmevilja (kaer, rukkis, nisu ja oder) hommikusöögiõllega, kuhu on lisatud laktoosi ning järelküpsenud on see mitmes erinevas spetsiaalselt valitud vaadis. Burboon ja rumm on vaatidena üsna ilmselt esmast tooni andmas. Maitsesse süvenedes tahaks öelda ka, et konjak ja võib-olla ka portvein, kuid kätt piibli peale antud väite osas osas kindlasti ei tahaks panna.

Olgu kohe öeldud, et õlu ise on kordades ilusam kui see pudeli ümber mähitud postmodernistlik lapitekk. Ja sellest pidalitõbisest vahakorgist ma ei hakkagi rääkima. Hommikusöögi energiapommi täidis on sünkjaspruun ning naftaselt tihke kui siirupine. Vaht on üsna korrapärane ja tumepruun, kuigi kahaneb spiraalseks virvenduseks.

Lõhn paljastab endas raskelt viljakohvise eksistentsi, kust õhkub jumalikku burbooni- ja rummisegust ploomi-datlimoosi delikaatset eeterlikku essentsi. Videvikupiir, kus kohtuvad veniv koorene iirisekomm ja robustselt õhetama panev aniisine lagritsapomm. Unine kohvi-piima-šokolaad. Käes on hommik ja aeg on ärgata ning kogeda. Mõned vapramad söövad kaerahelbeputru ja taovad rusikaga vastu rinda, et küll nad täna muudavad selle maailma elu ilu. Totralt elujõuline.

Nii kohvine on tunne. Nii marjane ja pähkline Keenia kohv, kuhu on lisatud rammus vahustatud piim ning peale raputatud heldelt tumedat kakaošokolaadi ja vaniljet. Ja ära unusta põske pistmast üks karamelline lutsukomm. Suitsuploomid ja Justus. Et kõik väga ilmne oleks, lükkame tagantjärgi peoga ka sisse kohvitassi ilustama mõeldud kohvioakesed. Mõru, kuid samas jällegi nii magus ja siidjas, et libiseb lausa ise. Isegi liiga lihtsalt.

Magu karjub appi. Põletage see vili! Põletage see burboon! Burboonikarje jääb makku üsna pikaks ajaks ning annab märku, et konsumeeritud jook nüüd kõige lahjem ja lihtsamate killast küll ei olnud. Lausa nii meeldiv KARJE, et võib ennast ehtida veel nii mõnegi järelosaga.

Palun keeksi. Palun rosinaid. Palun marju. Palun müslit. Tšempionite hommikusöök it is.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus