Neljanda planeedi teise kuu kolmanda kraatriaugu saladus ehk Bière de Mars

Tootja: Jolly Pumpkin Artisan Ales
Stiil: Bière de Garde
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Jolly Pumpkin on mulle pruulikojana vägagi meeltmööda. Nende õllesid on mul õnnestunud üksjagu proovida ning siiani väga suuri möödalaskmisi nende poolt pole kogenud. Nagu näiteks ka Lost Abbey, üritavad nemadki jääda hea õlle juurtele truuks ja pruulida väga palju erinevaid ning kerge vindiga belgiapäraseid õllesid.

Nende Bière de Mars on stiili poolest bière de garde, mille juured on tegelikult hoopistükkis pärit Prantsusmaalt. Võta siis nüüd näpust, et teevad ainult belgiapäraseid õllesid. Samas jällegi, kui võtta selle stiili omapära lühidalt kokku, siis oli tegemist keskmisest natukene kangema ja linnaselisema õllega, mis pruuliti aasta hakul suviseks tralli- ja tööperioodiks, mõneti jahedamates ilmastikuoludes, et hoida käärimisprotsessi paremini kontrolli all, mis võis suvel problemaatiline olla. Ilmselt on see põhimõtteliselt korrektne selle fantastiliselt hea õlle puhul, ent sama hästi võiks selle liigitada siis juba belgian strong ale'i alla, mis ütleb veel vähem.

Kõige pesuehtsam Flandria punane, ma ütlen teile. Selles pole vähimatki kahtlust. Kergemeelselt mahagoni värvi vedelik, mille vahusuu on küll tagasihoidlik, kuid see-eest vägagi jätkusuutlik. Pärmimulli maskeraad. Karboniseeritus on peaaegu olematu, ehkki elu vanni põhjas on üsnagi tarmukas.

Sa veiniäädikalutikas, kes sinu sussi sisse pissis? Pühalik jõulusöömaaeg, kust ei puudu kõige esmaklassilisem marineeritud kõrvits. Rohke nelgi kui kaneeli- ja ingverikoorega - loomulikult. Punased sõstrad ja tumedad toored kirsid. Lõhnataju ääremaadel uitab tugev pähkline ja roseepiprane hõng. Teisalt on tunda ka tüüpilist ja terendavat saisonilikku teravust ja veenvust. Lõhna osas siiski palju nüansirohkem kui keskmine punane. Või siis peakski selle õlle nüüd verstapostiks selles osas võtma?

Püha tammevaadi nimel! Nagu näriks parkinud tammepuitu. Tanniinid ja kohe väga palju. Idiootne. Sõge. Ennekuulmatu. Sulnis. Armastusväärne. Ei ma taha rohkem. Pühadehoos vürtsikust on maitseski omajagu tunda. Muskaatpähkli deliiriumijorin ja kaneeli uputatud sügisjoonikud lopsaka vahukoorese kräsupeaga. Ja ühtäkki oled suvise kreegipuu all ning nopid maast kergelt määrdunud ja käärima läinud vilju. Suurepärane. Seda ma ütlen. Kolossaalselt vürtsine ja marjane nii maitses kui lõhnas.

Eks need vanu konte soojendavad kevad ja suvi ka kunagi tulevad. Seni naudime õndsust. Ja võib-olla ka tükikene moosiküllusest paistes purukooki.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus