Pidulikkuse etalon ehk Bzart Lambiek Millésime (2013)

Tootja: Brouwerij Oud Beersel
Stiil: Bière de Champagne / Bière Brut
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Bzart õlleseeria meistriteosed on sõna otseses mõttes õllede šampanja või halvimal juhul selle musternäidis(ed). Õlle valmistamisel on kasutatud traditsioonilist méthode classique meetodit, mis tähendab, et peale esmast lambicu 13 kuutsükli vältust küpsemist tammevaatides, pudeldatakse õlu ning lisatakse suhkur kui šampanjapärm, mille tulemusena käivitub uus fermentatsiooniprotsess. Ja siis veel järjekordsed 13 kuutsüklit ootamist ning maagia saab ilmsiks - vähemalt mõne aja pärast, olenevalt sellest kui kaua see veel keldrisügavuses oma aega pikisilmi ootamas on. Kogu Bzarti ideoloogiast kui protsessist enesest soovitan julgelt lugeda siit. Kahtlemata põnev lugemisvara.

Kuna mul on õnnestunud proovida ka eelnevate aastate versioone antud õllest, siis pean kiitma nende selleaastast etiketivalikut, sest turunduslikus kontekstis mõjub see omajagu usaldusväärsema ja eksklusiivsemana. Need vahepealsed minimalistlikud kritseldused olid võrdlemisi neutraalsed ja isegi eemaletõukavad.

Sa vahumumeie, milline graatsilisuse ja õhulisusega kerkib õllele beežikas peakene. Väga tihe ning kergelt korrapäratu, demonstreerimaks õlle enese riukalikku kui teravat loomust. Mädakollane ja liivakalt sademene vedelik siiski reedab, et šampanja või vahuveiniga meie klaasis siiski tegu ei ole.

Sõstrapõõsast kiirgub Pontu hommikust jumalikku säärekergitust. Ja mäletad sa veel seda õunapuud, kust sa aastaid paarkümmend tagasi alla kukkusid? Kõik on siin olemas. Hommikuvärske puder küpsete banaanidega. Keskhaistingus tuleb midagi nii tobedat, mida ma pole kunagi varem koos tundnud: värsked tubakalehed ja kodujuust? Lõhnameelte lõppvaatuses on tunda ka kerget ja magusamapoolset viinamarjasuhkru ja pähklite mõruduse masseerivat haaret.

Maitse osas ootasin justkui midagi palju hapumat. Domineerivaks nüansiks on pigem magusmõrkjas karamelline ja vürtsine koorem, mis tasakaalustub kerge viinamarjakoorese kipitsuse ja aprikoosise värskendava mahlasusega. Keskmiselt gaseeritud ja vägevasti pika ning liivadüünist kelguga alla roomav kuiv lõpp. Kuigi hapusust on mõõdukalt, siis juba hoiatan ette, et esimese maitsevaatuse lõpuks tunned, kuidas magu kerges happeagoonias karjub. Hoolimata sellest väga lihtsasti joodav ning alkoholi kui sellist pole otseselt tunda maitses.

Äärmiselt väärikas isend ehtimaks kroonjuveelina õllekeldrit ja kindlasti asjakohane õlle, millega sobib võtta pidulikus õhkkonnas vastu kasvõi uus aasta, rääkimata enamast.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus