Põrnikate serenaad ehk Cuvée de Ranke

Tootja: Brouwerij De Ranke
Stiil: Sour/Wild Ale
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

De Ranke on minu jaoks tavaliselt selline pruulikoda, mis ei ole muna ega kana, hoolimata sellest, et nende reputatsioon on üpriski kartustäratav. Enamik antud pruulikoja õllesid jätab paraku õlgu kehitama, kuid siiski on mõned erandid (Saison De Dottignies, Noir de Dottignies ja Kriek de Ranke on ikka väga head õlled). Kui otsida äärmiselt stiilipuhtaid belglasi, siis on De Ranke kindlasti sinu teema. Ja mul on nende stiilipuhaste belglastega nagu on: vahel istuvad väga hästi ja siis kohe üldse ei meeldi. Cuvée de Ranke on nende kõige kõrgemalt hinnatud õlu, ja seda ilmse põhjusega. Stiilijünger või mitte, ent napakas on see kindlasti. Mis saab küll juhtuda, kui kõige äädikaehtsamat neitsiverd Girardini lambicut ja De Ranke enda pikalt tammevaatides küpsenud metsikute pärmikultuuride poolt anastatud kuldset otra kokku segada ja üksteisele tutvustada. Midagi väga metsikut - õige vastus!

Klaasi silkab päikesekuldne ja vägevalt pärmihägune olelusvõitlus, kus paistab nii mõndagi lubavat ja teisenduvat. Vahumütsikene kaob üsnagi kiiresti ja alles jääb tagasihoidlik sillerdus. Kergelt kihiseva ning läbi tormise olemuse põikavad aeg-ajalt üles tillukesed mullid, mis annavad märku, et elu pole siit veel kaugeltki lahkunud.

Hapusõbra võtavad esimesed kirglikud hingetõmbed üksjagu kõkutama. Rämeäädikane aniisi ja vanilje ballett kolmekümne kahes vaatuses, mis kulmineerub kergelt kopitanud ja mädanema läinud sõnnikuga. Keegi kukkus kõhuli. Kui oled väga nõudlik, siis leiad parasjagu oimetuks tegevaid värskeid marju ka. Naerusuu, naerusuu, ära sina veel niipea ära mine.

Maohappe nimel! Krudisev veiniäädikas ja karmilt parkiv puidune soovkuivus, mis paneb maitsemeeled häbematult piirilähedase võimsusega tööle. Tohutult marjane bukett üleküpsenud valgetest viinamarjadest ja sõstardest. Metsjeesuse karvased jalatallad ja higine ürdijuus. Suuremeelne vürtsine järelhingus ja rõhuv kuivus. Esimesed lonksud on selles mõttes parasjagu hirmuäratavad ja panevad oma massiivsuse all ägama. Lisades pudeli põhjas oleva pärmisademe, tuleb üksjagu balansseerivamat magusust juurde. Kõik on hästi. Suur õlu!

Häbenemata olla tõeline digestiiv. Tükikene või kaks pealinna kooki siia kõrvale ja maailmas (kõhus) on rahu.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus