Päikesepurje varjus asteroidilainetel sõida ehk Anthem of the Sun

Tootja: Block 15 Brewery
Stiil: Sour/Wild Ale
Kangus: 6.6%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Kes siis ei teaks sellist suurepärast psühholoogilise eeposroki lippulaeva nagu Grateful Dead. Iseasi küsimus on nüüd, et kas antud õlu on saanud inspiratsiooni tänulike surnute 1968. aastal ilmunud kauamängivalt "Anthem of the Sun". Otsekui Vormsi pruulmeister tahab tulevikus oma õlle muusikaga ära tinistada, siis ma usun, et selline sümbioos saab eksiteerida. Minu armastus selle bändi ja miks ka mitte õlle vastu saab olema suur kui inspireeriv.

Nii nagu avaloo esimene salm ennast laiali laotab:

The other day they waited, the sky was dark and faded,
Solemnly they stated, he has to die, you know he has to die.
All the children learnin', from books that they were burnin',
Every leaf was turnin'; to watch him die, you know he had to die.

Luulest proosa juurde tagasi astudes, siis on järjekordselt laual oma saatust ootamas sellise põneva iseloomuga hapuõlle, mis mulle väga hästi peale läheb. Kui tavaliselt üritatakse väga stiilipuhtaid hapusid teha ning humal on pigem tagaplaanil, siis mulle meeldib siin selle õlle puhul just see, et seda on omajagu kuivhumaldatud Amarillo ja Citraga, mis annab sellise väga terava ja puuviljase lõhna kui maitsenüanssi lisaks.

Kuldne ja ääretu sõbralikus, mille positiivsuse najal hõljub mõnda aega kohev ja kindlamulliline peanups. Karboniseeritusega ei hiilga, ent pudeli põhjast väljub üsnagi karismaatilise olemusega sade, mis annab üksjagu vürtsikust kui hapukust juurde.

Isegi ilma õlle kirjeldus lugemata on siililegi selge, eriti nina vedeliku efektiivsesse eksistentsi toppides, et sidrunikoored on tuliseks aetud ning ega ka vaniljega pole tagasi hoitud. Kerge pappaia ja ananass. Karvane humalapadrik. Köster on taas nina täis tõmmanud ja põõsasse magama jäänud kusistega pükstega. Lastel on vaba päev, juhhei!

Kas ma olen ikka sellest piisavalt rääkinud, kui palju mulle värskest rabarberist keedetud kissell koos rosinate ja vahukoorega meeldib? Peaaegu oleme seal. Ja loomulikult ohtralt, ja lausa isegi kriminaalselt palju valgeid marju, alustades sõstarde ja karusmarjadega. Kerge viinamarja koore kuivuse tuimestav ogarus. Mõneti ka puidune parkinud kuivus ehkki kuskil vaadis seda tõenäoliselt hoitud ei ole. Sade on sügavam kui meri.

Just selline hapu, mida on väga hea ja lihtne juua, olemata seejuures liiga vesine või lihtsakoeline. Tükikene sidrunikooki või miks siis ka mitte üks mõnusalt küpsenud pardijalakene.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus