Härra, sa mulle nukrat viisi suupillil mängi ehk Jailhouse Brew (B1/2015)

Tootja: Vaat
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 9.1%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Ma mõtlesin päris pikka aega, et kuidas ma Jailhouse Brew'idega (esimene ja teine batch) teen. Kas paneksin nad kõrvuti üksteisega või hoopis ignoreeriks nende kahe olevuse erinevat iseloomu ning poetaksin kogu joru ühte patta. Üks on ju mõned minutid enne kui teine sündinud. Teisalt on nad tegelikult ju päris sarnased. Isegi lausa kaksikvennad. Esimesel batchil on seda natuuri kui ülevõlli kiikumist siiski natukene rohkem. Teine on selline rahulikum ja tarbijasõbralikum. Ja kiikumine meeldib mulle siiski rohkem. Räägime siiski mõlemast vennast, kuid siiski mõneti rohkem vanema venna võtmes.

Vaat on selline tillukene ja lõbus mustlaspruulijate punt, kelle kõik siiani ametlikult pruulitud õlled on valmistatud aukartustäratavas Belgia tellimus-pruulikojas De Proefbrouwerij. Eeldaksin, et seal on natukene kallim pruulida kui mõnes meie kohalikus õllekojas, mis pakub mustlaste vihma eest peavarju, ent tõdema peab, et siiani on kõik mõlemalt poolt paika loksunud ja tulemused kõvasti üle keskmise olnud. Kuuldused on sellised, et järgmine õlu pruulitakse juba vastvalminud kodumaise Pühaste punkris. Ilmselt varsti kuuleme, mis täpsemalt ja kunas.

Rutaka kreemimere alla peidab ennast peaaegu musta augu kannatlikkusega suitsutõrvane röstine kaheksajalg, mille põhjatu külmunud kohviröstikamara varju taga varitseb hukkunud ja peatu tsaari õukonna laevastik. Suitsusus on üsnagi vaoshoitud külmematel kraadidel, kuid soojenedes tulistab nagu vandamme torušaakal ning niidab lõhnameeled. Piimakohvine unelm. Ära pilla ennast!

Hommikune piimakohv koos suitsupeekoniga rullub maitseski lahti. Tumedanahalise senjoriita higiste käte vahelt kergleva mänglevusega korvi lennanud oakesed. Kaerahelbepuder koos mustika ja põldmarja moosiga. Pähklišokolaadi kreem puuviljaleival koos törtsukese mustsõstramoosiga. Lagrits. Jaanipäeva ulakusest lõkkes söestunud tehisjalg. Teerull üle keele ja kraavi. Kivisöetolmust kriibitud silmamunad ja tahmunud mütsilotu.

Ütlemata hästi on see õlu ennast ajatanud. Poolteist aastat positiivseid emotsioone. Tihti kipub kohvi nüanss oksüdeerumise tõttu rabedaks kummikuks muutuma, kuid siin on see veel kogu muu krempliga väga domineerival positsioonil. Kuigi ma ise eelistan (vähemalt algtemperatuur) viimasel ajal pigem imperial stoute juua tunduvalt jahedamal temperatuuril kui soovitatav on, siis selle õlle puhul on 12 - 13 C väga mõistlik otsus.

Ei teagi, kas ma tahaksin seda õlut millegi kõrvale juua. Pigem! Jah!? Leotaks ehk mahlast lamba kaelatükki selles ja paneks selle mõneks tunniks ennast ahju unustama.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus