Ära karda Belgia vuntsi ja astu kantsi ehk La Renaissance Silver

Tootja: De Dochter van de Korenaar
Stiil: India Pale Ale
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Kui keegi oleks mulle mõned aastad tagasi rääkinud sellest, et kuidas üks korralik IPA on väga paslik vaatidesse (eriti veel valge veini vaatidesse) paigutada ja sinna nii aastaks või isegi pooleteiseks ära unustada, siis oleksin ilmselt ta kõva häälega välja naernud ja pikemat aega totraid kui naeruvääristavaid pilkeid saatnud. Viimased 2-3 aastat on selles mõttes väga tormilised ja arendavad olnud, et mu teele on igasuguseid erinevaid ning väga napakaid õlleeksperimente sattunud. Enam ei naera ega pilka. Alles on jäänud väga tõsine pilk ja armutu janu veel eriskummalisemate õllede järele. Kes viimasena naerab, naerab paremini. Oli vist niiviisi.

Korenaar ennast minu jaoks kuidagi rohkem tõestama ei pea. Väga kvaliteetne ja tundeline õllepoeesia Belgiast. La Renaissance nimelisest õllest räägivad nad ise nii:

La Renaissance is a revival of an old hit. In the years around 1800 the “India Pale Ale” was highly sought after in the UK. La Renaissance is made from malt and hops, which were most used in that time, and then matured for a year in wooden barrels. Through its long maturation, the beer is softer and less bitter. In addition, the beer takes tannins and flavors from the wood. Our own ‘twist’ to this story is the choice of the used barrels. We have chosen burgundy barrels of the brand, “Puligny Montrachet.’ This white Burgundy with its dry, earthy spiciness, complements the beer excellent. The slight acidity of the wine harmonizes wonderfully well with the bitterness of the beer. A few days before bottling, La Renaissance’ is dry-hopped with the popular hop variety “Nelson Sauvin.” This gives the beer a little more ‘Sauvignon Blanc’ character and a crispy, fresh hop flavor. La Renaissance is a wonderful and complex beer, that, with its multitude of flavors, will delight the most spoiled beer lover. ‘La Renaissance’ doesn’t have to be paired with food, but is a treat on itself.

Korenaarile omapäraselt on nende pudelikujundus väga tagasihoidlik - lihtne sinakas-valge tausta ja pruulikoja sümboolikaga pudel, kus on kirjas mõned olulisemad tehnilised detailid. Kaela külge on vahast hõbedase pitseriga kinnitatud lihtsakoeline lipikukene, kus on peidus killukene selle õlle saamisloost. La Renaissance'ist on saadaval kolm erinevat versiooni. Esimene, pronksivärvi vahapitseriga, on vaadis seisnud kõigest pool aastat. Sama hõbedase pitseriga variant, mis hetkel poeetilis-tehnilist lahkamist ootab, on täpselt aastakese valge Burgundia veiniga ühte heitnud. Ja siis on ka veel kuldne, mis on juba poolteist aastat seda sama teinud.

Välimuselt meenutab La Renaissance'il hakatuseks ennemini sellist väga korralikku topelt-humalanektarit - kuldne läbipaistmatus koos poolteise pöidla paksuse beežika vahumütsiga. See meelepettus kestab ainult selle hetkeni kuniks nina kogemata klaasi kukutad. Mehed, kes kurat küll, lasi õllel jälle hapuks minna!? Vastu pressib kolossaalselt megamaniakaalne taniinine ja äädikane läänerinde vasturünne koos madala kuulirahe ja laiakaarelise haubitsatulega. Jalad ja maa värisegu. Väga veinine ja happeline. Teisalt meenutab sellist troopilist ja värskendavat idülli, kus serveeritakse kookospähklitest ja ananassiviljadest meisterdatud joogianumatest kõige värskemaid ning puuviljasemaid jooke, kuhu on ohtralt lisatud tundmatuid kohalikke (võib-olla isegi igavesse unne suigutavaid?) valgeid marju lisatud.

Linnased siin ja linnased seal. Pruulmeistrid ei teinud üldsegi nalja linnaste kasutamise kohta. Kohati väga barley-wine'ilik kokteil. Tüüpilisel serveerimistemperatuuril välja kallates on maitses esialgu pigem domineerivaks elemendiks kerge tsiruseline nüanss koos kerge ananassikoore ja passioonivilja mahlasus muskaatpähkli vürtsisusega. Soojenedes ärkab ellu alkoholimonstrum, kiht-kihi haaval muutub viinamarjalik näopool selgemaks ja lihtsalt irvitab. Karusmarjad ja valged sõstrad ning esmaklassiliselt mahlakad ja täidlased Sauvignon Blanci viinamarjad. Ja see puidune kuivus ja ruberoidina kurku kõditav taniinine karedus - hullumeelsus kuubis. Nii palju kihte ja nägusid. Mulle meeldib.

Mentaalne õlu, mis on segu humalanektarist, odraveinist kui hapukasmarjasest vaadis seisnud puidusest happe- ja vürtsipõrgust - midagi igale õllesõbrale.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus