Kui poleks hunti, siis poleks kuud ja kui poleks kuud, siis poleks hunti ehk Boon Oude Geuze

Tootja: Brouwerij F. Boon
Stiil: Gueuze
Kangus: 7.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Ausalt südamelt ära rääkides, siis oli 2013. aasta varakevad ning läksime sõbraga Karmo Tüüri poodi, et hämmastavalt rikkaliku valikuga riiuliterägastikust midagi põnevat enesele maitsemeelte turgutamiseks leida. Rahutult mööda poodi ringi askeldades jäi näppu rohelisest klaasist ja veel rohelisema sildiga pudel, kus ilutses jõuline ja isegi kergelt müstiline Boon. Oi kuidas ma valikut sel hetkel kahetsesin - väävline ning rämehapu neitsi-asfalt ja kusekõvad joodikupüksid, kuhu keegi oli mädanema unustanud päris mitu peotäit tooreid karusmarju ja ploome. Väga halb! Ometigi. Kui poleks Booni, siis ilmselt ei oleks hetkel mindki. Kes võtab reede õhtuks kuuspaki sassi, kes jällegi kuuspaki Booni - näiteks mina.

Kuldne ja pärmiudune eliksiir. Pudelist väljudes moodustub kihisev šampanjalik, kohati ebakorrapärane ja kleepuv peakene, mis vastupandamatu šarmiga üritab sind veenda enesega pikemaks jääma. Viimaks ta siiski tüdineb ja kaob ise kõrgustesse, ja vaikib.

Aroom on siinkohal ikka väga intensiivne. Pudelist välja kallates on esiplaanil tugevad väävlised ja äädikased noodid, mis panevad vahel isegi paar sammu tagasi astuma - samas on veel jõhkrama esmahaistinguga gueuze'id olemas. Pärmi settimisel ja hingates tulevad esile troopilised puuviljad (värske ananass ja purgis virsikud) ja eriti mahlased ning küpsed hilissügised õunad. Olenevalt pudelist ka kerge vanillisus ja hapupiimane karakter.

Maitse on seevastu üpriski otsekohene ja keerutamist ei ole. Esimeste lonksude järel võib küll tunduda, et jooks kergelt mädanema läinud õuntest valmistatud siidrilaadset vedelikku, ent ränkhapu ja laavakihtide kuhjuvate raskuskeskme all kerkib suhu ja kurku väga pikaldane mõrkjasvürtsine keerdtrepp, kust saab ainult kõrgemale ja kõrgemale ronida. Värskelt pressitud sügisjoonikute mahl ja tikritoormoos ning koduaias karget suveilma trotsinud valgete viinmarjade käärima läinud eksistents. Suhu jääb pikaks ajaks valitsema kerge puidune kuivus.

Kuna maitse kui lõhnabukett on üsnagi intensiivne, siis sobib see õlu ideaalselt näiteks soolatud punase kala või mahlase veiselihatüki kõrvale. Hetkel talle kõrvaseks olev lambajalakene pole samuti halb variant.

Suuremast vennast kirjutasin siin.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus