Ürita siis pärmile selgitada, et miks ta enam peale südaööd maurata ei tohi ehk Quercus Reserve Peche

Tootja: Woodfour Brewing Company
Stiil: Sour/Wild Ale
Kangus: 5.3%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Woodfour Brewing Company ei ole minu jaoks tundmatu pruulikoda, sest tegemist on ainumalt saisonide ja hapuõlledele spetsialiseerunud meistritega. Siit ja sealt nende nimi ikka ja jälle läbi käib. Kuuldused on sellised, et nad oskavad üsnagi häid hapuõllesid ajada. Küll aga on see minu esimene kord nende õllega vastamisi tõtt vaadata. Ja kui isegi hästi läheb, siis õnnestub mul see õlu lahtigi korkida ning natukene lähemalt vaatlemiseks klaasi serveerida.

Kaunikesti lakoonilisel, isegi nii lakoonilisel sildil, et poes seda ma küll ei ostaks, seisab üsna julge avaldusena hüüdlause "Yeast Driven!"". Ja siis nad tulevad lagedale avaldusega, et nad on kasutanud orgaanilisi virsikuid, kohalikke suurte munade ja tegudega bakterikultuure ning visanud kogu selle virvarri oma isiklikku foederisse, kus temakene on lausa 7 kuud Molotovi-Ribbentropi paktiga tutvust teinud ning mõelnud kuidas neile imperialistlikele sigadele tagasi keerata. Suure saladusekatte all saadeti ta siia riiki, kus ta saab oma verist atentaati edasi küpsetada.

Klaasi vallandub mittemidagiütleva sulina saatel peaaegu veatult peatu päikesekuldne vedelikuhakatis. Läbipaistmatu ja üsna madala karboniseeringuga.

Pruulmeister, ma ju ütlesin sulle, et ära mängi foerderi juures oma palsamiäädika pudeliga. Näed, mis nüüd juhtus. Ninna kerkib jõhkralt äädikane pauk, kus on õrnalt tunda kollaste ploomide, virsikute ja tooreste vaniljekaunade kannale astumist. Esimene lonks on nii söövitav, et proteesiomanikud võivad oma tehiskihvadele head aega öelda.

Esmase äädikase ja happelise sensatsiooni kõrval tuleb peagi välja võrdlemisi mitmekihiline ja huvitav puuviljade ampluaa. Domineeriva viljana kindlasti virsikud, ent äratundmisrõõmuga keelitavad ka mõnusalt küpsed nektariinid ja kollased ploomid. See pikaldane vaadis mõtlemine on vaid head teinud, sest tanniinid kratsivad mõnusalt kurku. Samuti kergelt poolmagus vaniljepiimane karakter, mis toetab hapukust ning lükkab kõik täpselt sinna tasakaalu nagu vaja on. Maitse ja nüansse on omajagu.

Oleks seda keha rohkem, siis isegi ütleksin, et keegi on väga halba nalja teinud ning sinna pudelisse dzinnina Fou' Foune aheldanud ning laseb sauna taga peenikest naeru selles komejandi üle. Järelmaitse on siiski kergelt pudrune ja kaob üsna kähku.

Rosinakohupiim koos röstitud soolastega maapähklitega siia kõrvale. Palun. Aitäh!

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus