Odrakuninga sügismelanhoolia ehk Odravein Bourbon BA 2016

Tootja: Põhjala
Stiil: Barley Wine
Kangus: 16.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Nädalaid kolm tagasi võtsin kõrvuti nii selle kui möödunud aasta Odraveini ning oh seda õndsuseäginat, mida seesamune 2016. aastakäigu linnaseveinikene tekitas. Raskelt mesine ja pähkline ekstaas, mis pani rohkema järgi hinge ihaldama.

Möödunud aasta burboonivaati unustatud Odravein oli üsna käre. Kange ja loomastavalt salakaval burboon andis endast armutult igal kui viimsel sammul märku. Kibe ja happeline. Tanniinine ja mõrkjas kui põhjakõrbenud leivasupp. Hukatuslik kui orkaanituulte keerised ja mudatulvad. Masohhistlik, kuid tohutult ja vastupandamatult nauditav.

Vahepeal on aastakene möödunud ning pudelisse on pugenud nõtke femme fatale, mis esmapilgul on nii kena ja volüümikas, ent salapärasust ja suisa päid raiuvat hukatuslikkust satub karvasesse rutiini üksjagu.

Klaasi silkab peaaegu läbipaistmatu köharohulaadne (sügisese nohu- ja köhailma puhul ju igati paslik?!) tumepruun jooginatukene, kus pulbitseb üsna ettearvamatult ning vigureid mõtteid täis joodikupeakene. Käharpea siiski väga pikaks ajaks meile külla ei jää ning lahkub koos polkovniku lesega parematele jahimaadele, kus nad saavad teisi ullikesi oma võlutrikkidega lummata. Ise olete rumalad, et ei mõista seda täiuslikku ja maailmakorda vältivat näitemängu!

See iirise-pähklikommi taevalik ekstrakt - nii unes kui ilmsi, nii lõhnas kui maitses. Harmoniseerituna rohmaka vaniljeklombi ja kanarbikumee sümbioosist, paneb nii aevastama kui suurest vaimustusest jalad fokstroti rütmis ette-taha-paremale-vasakule ja kuhu iganes astuma. Kohvilikööriga karamellikommid ja kõrvale tassikene ohtra rammusa koorega Iiri kohvi. Erudeeritud aastatepikkune rosinaks mõtlemine ja poliitilise totruste vaatlemine. Vahel isegi ignoreerimine. Ignoreerime kõike ja lihtsalt andume. Andume mõrkjasmagusale röstisele ja vürtsisele seaduspärasusele, aga mitte totrustele!

Pikk pai ja patsutus õlale Põhjalale, et nad niivõrd fantastilise ja komplekse barley wine'iga hakkama saanud on ning veel paremini sellel vaadis oma aega on lasknud oodata. Nagu mul kombeks öelda on, siis pole siingi head vaati raisku lastud, vaid ikka suurema ja üllama eesmärgi nimel omamoodi kunsti tehtud. Tehke veel!

Suhu jääb torkiv ja lõputu kuivus. Igatsus vaniljekohupiima ja lehmakommide järele. Lakun siiski näpud vahukoorest puhtaks ja ohkan - lõug on teises toa otsas.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus