Kes valas vanaema maasikatee sisse väävelhapet ja lahustas tema proteesid ehk Hanssens Oudbeitje

Tootja: Hanssens Artisanaal
Stiil: Fruit Lambic
Kangus: 6.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer / Lambic.info

"Liiga hapu" või "liiga happeline" ei ole just sõnapaarid, mis mu suust tihti kostuvad. Kummatigi suudab seda teha geuzestekerij Hanssens, kelle hapuõlled on ikka parasjagu üle vindi happelised ja lihtsalt neetumalt hapud, et juba paarist lonksust tunned, kuidas sinu vähenegi magu rosinaks kokku tõmbub. Selline tohutu happelisus on muidugi füüsiliselt omamoodi väljakutse, ent teistpidi on tegemist ometigi meeldiva kogemusega.

Eks me kõik unistame rohelisest kesapõllust, suvisest sinisest taevas ja juustukerana vallatlevast päikesest. Ja maasikatest. Neist esimestest ja värsketest, kergelt mullastest ja mahlaselt hamba all krudisevatest maasikatest. Täpselt nii. Väga taevalik ja värskendav. Ilmselt võiks esimestest maasikatest ennast lõhki süüa, kui neid vaid jätkuks. Lisame siia valemisse natukene maohapet ja hapuoblikaid, näitame tamme ja matame mõneks ajaks maha, et seesamune enda mõistuse kaotaks ja pea kiilaks ajaks.

Oudbeitje on kergelt vaati näinud (2-aastat) lambic, kuhu on lisatud totral kogusel kohalikke Belgia maasikaid, millel on seejärel veel lastud seista. Väidetavalt peaks olema Oudbeitje ainukene nö. mittemagustatud ametlik maasika-lambic. Eks ta tõsi ole, et tihti kiputakse maasika-hapukaid natukene magustama, mis toob pigem esile maasika rõve-imala nüanssi. Siiani parim maasika-hapu kogemus on kahtlemata olnud Almanaci Farmer’s Reserve Strawberry, aga see on hoopis eraldi teema.

Välja valades jääb klaasi kergelt läbipaistev vedelik, kuhu moodustub väga õhukene täiesti kirgas vahukirme, mis ka suhteliselt koheselt kaob. Karbo puudub täielikult. Ohsamumeiepeerumuna maasikad. Täiuslikult konserveeritud maasika essents. Taustal tammevaadine mõrkjus ja tohutu äädikane kargus. Väävline kuumaveegeiser lihtsalt purskab näkku ja sulatab palgelt viimase kui naha. Maitses on siiski maasikad tunduvalt tagasihoidlikumad ning meenutab pigem maasika toormoosi purgi põhjast veega välja loputatud vedelikku. Väävlisus annab kusjuures üksjagu magusaid noote juurde, kuigi samal ajal mõnusalt kurku põletades. Ja maos käib samuti pidu edasi.

Tohutult huvitav marjane lambic, ehkki just mitte kõige lihtsamini joodavam. Ja kindlasti ka mitte neile, kes tahavad väga lihtsalt marjaõlut, sest maitses on üksjagu, mis vajab pikemat seedimist kui mõtisklemist.

Nomaeitea, paarist röstsaiast ja klaasist külmast piimast siinkohal küll ära ei ütleks. Esiteks, noh, maasikad! Teiseks on vaja kuidagi see happelisuse torm maost minema pühkida.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus