Maailmalõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik ehk Dekadents B1 ja B2

Tootja: Pühaste
Stiil: Imperial Stout
Kangus: 10.0%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

Ma ei ole siiani vist Pühastelt ühtegi halba õlut joonud. Nad suudavad alati kuidagi väga täpselt naelapea pihta lüüa, hoolimata stiilist ja olukorrast. Dekadents pole siinkohal erand. Tõenäoliselt Eesti parim ja kõrgemailt hinnatud imperial stout, mis pole ühtegi vaati näinud. Ainult rosinatel oli kerge romanss rummiga, ent sellest ei sündinud isegi sohilast. Vaadiversioonid on samas kohe-kohe ukse taga ning oeh - midagi väga hukatuslikku on tulemas. Huvitava faktina seegi, et mõlemad batchid on pruulitud veel Õllenaudis. Kõik mis sellest edasi tuleb, sünnib nüüdsest Pühaste meeste enda pruulikojas. Eks vaatame kuhu see oportunism viib.

Esimene lapsukene, hellitatud elajas. Paks ja tume kui lahingupainetest vaevatud Stalingradi taeva lahinguvine ja hukatust täis öine taevas. Rõhuvalt raske vaniljeumbluu koos tumedate kirsside ja kreekidega. Toorjuustukook koos kakaokreemiga ja vaniljega. Rumm siin ja seal, aga rosinad - fantoomrosinad, mis üritavad hommikusel vaikusetunnil väljuda. Mooniseemnetega šokolaadiküpsised, mis on kaetud kerge tuhksuhkruga. Tume ja klõnksuv, ebamäärase pooltahke konsistentsiga. Naelutagem mu maitsemeeled seina külge. Nüüd ja praegu. Igaveseks. Rets rosinavein. Rammus hukatus. Esimese vaatuse lõpp.

Antud pudelist õnnestus mul kallata kõige ilusam pea, mida ma Dekadentsi puhul olen siiani täheldanud. Tugev ja paks, tihkelt pruun ning vankumatu. Täpselt see, mida ma esmalt Dekadentsi juures armastasin. Meil on vääääga palju ühiseid aastaid koos tulemas.

Niiöelda 2016 aasta väljalase on omajagu tagasihoidlikum. Karboniseering puudub pea üldse. Ninas on väga intensiivne rummine-konjakine rosinaleib koos kreegimoosiga. Kirbelt röstine. Mustsõstrad ja arooniad. Kakaošokolaad pähklite ja marjadega. Kerge alkoholipaine ja veel väga palju rösti. Röst see kriibib nii ajusid kui kurku. Soovitatavast serveerimistemperatuurist jahedamal pügalal ikka saatanlikult kergesti joodav. Isegi liiga. Puhas hukatus. Vaadistamine toob siia nii mõnedki riukalikud dimensioonid juurde. Teise vaatuse lõpp.

Üksi tubli käär kodumaisest rukkisest küpsetatud leiba, keskmiselt mädanenud suströmmingut ning kõrvale tublisti sibulat ja paar keedumuna. Ideaalne delikatess-hullumeelsus, millega oma maitsemeeli peale seesugust hävingut turgutada.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus