Purjakil õukonnahundid ja Punamütsikene ehk ÖÖ XO

Tootja: Põhjala
Stiil: Baltic Porter
Kangus: 11.5%
Vaata lähemalt: Untappd / Ratebeer

See oli justkui alles eile kui sai oodatud õllepoe avamist, et sealt haarata kaasa esimene ÖÖ nime kandev õlu, ja seda kibekähku koju mekkima tõtata. Ja ega neid vabalt enda soovi järgi ei saanudki võtta: ainult 2 tükki näkku. Aeg on märkamatult möödunud ning see seik 2013. aasta märtsi kuu algusest on kaugele minevikku jäänud. Tol ajal Põhjala enda pruulikoda veel ei toiminud ja esimene ÖÖ oli hoopistükkis pruulitud Genikas.

ÖÖ mis esiti ilmavalgust nägi ning uus, kraadivõrra kangem veli, mis nüüd oma stiili TOP50 edetabeli väärikal 12. kohal platseerub, on täpselt nagu öö ja päev. Noh, selle päris esimese kohta võib öelda, et käis kah. Põhjala enda pruulikojast väljunud õlle puhul on tegemist ülimalt rikkaliku ja laia maitsepaletiga porteriga, mis ei jäta vast ühtegi tõsisemat õllesõpra naljalt külmaks. Aega see võttis, kuid viimaks jõudis see fantastiline ööpime elajas kangema alkoholi vaati. Täpsemalt seisis ta 4 kuud konjakivaadis, mässides endasse sulnist edevust ja kuninglikust ning tulles nüüd tagasi veel monoliitsema ja joovastavamana. Kvaliteedimärgisena lisandus nimele XO.

Väljavalamisel tekib väga korrapäraste mullidega väikese näpu jämedune pea, mis üsnagi kiiresti öhesse kaob, jättes ainult kerge kreemise virvenduse ümber vedelikupinna. Ninna tõuseb albilt tanniinine ja konjakine odöör, mis salapärasuse all ennast vaikselt lahti laotab. Soojenedes tuleb aina rohkem esile pähklisus ja üllatav iirisene nüanss. Ja oota mis, kust need üleküpsenud ploomid nüüd mängu tulid.

Esimese lonksu järel voolab kõrist alla üsnagi ühetooniline ja kindel alkoholipomm - see 11.5% tuletab ennast üsna konkreetselt meelde. Ohsanunnu, iseloomulikule röstisele ja hermiidi paindlikkusega kehale on väga piimjas ja kohvine malbus juurde tulnud. Apelsinimoos ja šokolaadiküpsised. Ja seal lõpus teretavad sind taas üsna kindla pilguga pähklimütsikesed ja ploomivillemid. Hullumeelne pidu pudelis, millel ei näi lõppu tulevat.

Mida sa ikka oskad sellised tugeva ja vägeva õlle kõrvale pakkuda. Isegi on juba paras digestiiv, mida võiks ja saab niisama nautida. Kujutelmas ma sööksin siia kõrvale lahjas tumedas õlles pikalt mooritud metslooma (metssiga või põder) liha koos ploomidega. Kergelt magus ja karamelline, mis on siinkohal täiendav kooslus.

Igal juhul oli minu jaoks tegemist ütlemata positiivse kogemusega. Valitud konjakivaat läheb väga hästi kokku ÖÖ algse natuuriga ning pumpab talle steroidi kombel veel omajagu jõudu ja massiivsust juurde. Arvestades, mis vaadihoidised Põhjalalt vahepeal (teate küll, need eriti jubedad konjaki ja porteveini elukad - nojah, maitse üle ei vaielda) välja tulid, siis ütleks, et seekord head vaati raisku pole lastud.

Eelnevad postitused:

comments powered by Disqus